Mis muutub uue büroo kasutuselevõtuga?

Täna on nelja ministeeriumi kasutuses kokku 22 072m² büroopinda, millest peaaegu pool (10 909m²) asub vanalinnas, mis ei võimalda pinda efektiivselt kasutada. Probleemiks on ka ligipääs ministeeriumidele ja parkimiskohtade vähesus. Lisaks vajavad olemasolevad hooned lähiaastatel märkimisväärseid investeeringuid energiatõhususe tõstmiseks ning kaasaegse kvaliteetse töökeskkonna tagamiseks.

Ministeeriumide kolimisega madala energiatarbe ja efektiivse pinnakasutusega hoonesse võimaldab hakkama saada 16 087m² büroopinnaga, mis annab pinna kasutuses kokkuhoidu 5 985m² (27,1%).

Uue büroohoone kasutuselevõtuga paraneb oluliselt töökeskkonna kvaliteet. Paraneb ligipääs ministeeriumidele ja tekib juurde parkimiskohti, seda nii ministeeriumitöötajate kui kodanike jaoks. Energiatarve väheneks enam kui poole võrra aastas ja see on kooskõlas ka Euroopa energiatõhususe eesmärkidega. Uute hoonete rajamisel on energiatõhususe miinimumnõue*  täna 220 kWh/m² ja alates 2013. aastast 140 kWh/m² aastas (tänane C-klass). Alates 2019. aastast peavad kõik rajatavad avaliku sektori hooned olema ligi-nullenergia hooned. Nelja ministeeriumi uue ühishoone kavandatud energiatarve aastas on 2030 MWh so. 100-110 kWh/m² aastas, millega täidetakse energiatõhususe nõude.

Projekti rakendamisel jääksid ära täiendavad investeeringud olemasolevatesse hoonetesse vähemalt 9 miljoni euro ulatuses, mis ei mõjuta nende objektide pikaajalist väärtust, kuid võimaldavad hoida hooneid kasutuskõlbulikus seisukorras. Küll aga kasvavad jooksvad kinnisvara kogukulud võrreldes tänase olukorraga. Kinnisvara kogukulude tõus on  peamiselt tingitud kapitali- ja remondikomponendi kulu lisandumisega, mis on kooskõlas eesmärgiga minna riigisektoris järk-järgult üle turuüürile. Turuüür tagab maksimaalse läbipaistvuse ja võrreldavuse riigi kinnisvaraga seotud kulude osas. Alles turuüüri rakendamisel saab ülevaate, kes kasutab kinnisvara säästlikult ja kes mitte.
 

* Arvestades metoodikat on see number suurem tegelikust energiatarbest, kuna suur osa tarbitavast energiast on elektrienergia, mis võetakse arvesse koefitsiendiga 1,5.