Töökeskkonnast laiemalt

Töö tegemise viis on muutumas

Elanikkond vananeb ja väheneb. Tööealise elanikkonna moodustab 4 väga erinevate vajaduste ja vaadetega põlvkonda. Inimeste soovid ja harjumused on muutumas – noored hindavad töökeskkonnas teisi väärtusi, kui inimesed kes alustasid oma karjääri "sülearvutieelsel" ajal.

Kõigil põlvkondadel on siiski vähemalt üks ühine joon : üha enam väärtustatakse aega ning töö- ja pereelu tasakaalu. Tehnoloogia areng on loonud kõik eeldusel info liikumiseks 24/7 ning tehnoloogia andnud töötajale võimaluse teha tööd seal, kus, millal ja kuidas ta seda soovib. Tööandja, kes tahab tööturul atraktiivne olla, annab töötajale selleks ka võimaluse.

Töökeskkond peab olema lahendus, mis sobitub organisatsiooni vajadustega, mitte organisatsioon ei peaks sobituma töökeskkonna või ruumiga.
 

Töökeskkond on tulemuste juhtimise vahend

Targa töökoha filosoofia üheks alustalaks on tulemuspõhine juhtimine, mis eeldab selgeid ja mõõdetavaid eesmärke, mille saavutamist on võimalik jälgida. Töökeskkonna kavandamine on sellise keskkonna loomine, mis toetaks maksimaalselt tulemuste saavutamist.
 

Töökeskkonnal on töötajate rahulolu kujunemisel oluline roll

Esimesel kohal töötajate rahulolu mõjurite nimekirjas on töö ise, sellele järgnevad kolleegid ning töökeskkond. Tööjõukulud on märkimisväärselt suuremad kui kontori ülalpidamiskulud. Arvestuslikult teenitakse 10% kasvu kontori ülalpidamiskuludes tagasi juba 1%-lise tulemuslikkuse kasvuga*. 10% kärpimist aga võib tulemuslikkusele fataalset mõju avaldada, kui tegemisi piisava põhjalikkusega läbi ei mõelda. Eesmärkide läbimõtlemisse ja tegevuste kavandamisse tasub panustada, sest kõige paremat efekti organisatsiooni tulemuslikkusele annab see, kui luua töökeskkond, mis toetab organisatsiooni eesmärkide täitmist ning seda senisest väiksemate pinnakasutuskuludega.

Kaasaegse töökeskkonna rajamisel arvestatakse inimeste soovide, ruumi, tehnoloogia ja äriprotsessidega. Selline lahendus võimaldab lisaks produktiivsuse kasvule vähendada ka kinnisvara (ruumi/pinna) vajadust.

Peamiselt lähtuvad ettevõtted/organisatsioonid töökeskkonna muutmisel järgmistest eesmärkidest:

  • Pinna kasutusintensiivsuse tõstmine.
  • Koostöö toetamine ja kommunikatsiooni tõhustamine.
  • Talentide võitmine ja hoidmine.
  • Organisatsioonikultuuri kinnistamine ja kuvandi loomine.

 
Kontoripind – mitte ainult kulude või sisekujunduse küsimus

Kontor on paljuski või peamiselt tulemuslikkuse, organisatsioonikultuuri, paindlikkuse ning töötajate heaolu ja rahulolu teema. Kontor peab toetama kõigi tööülesannete täitmist, mitte ainult tööd laua taga.

Muutunud töö ja pidevalt arenev inforuum eeldab rohkem ja erinevamaid koostöö tegemise ruume. Töö koosneb erinevatest ülesannetest. Ülesanded esitavad töö tegemise kohale erinevaid nõudmisi ning neid ei saa lahenda ainult ühe universaalse ruumilahendusega. Erinevate ülesannete täitmiseks on vaja erinevaid töö tegemise kohti (nõupidamisruum, kliendi vastuvõtu ruum, süvenemisruum vms).

Tulemuslikud töökeskkonnad pakuvad lahenduse 4 erineva töörežiimi jaoks: kontsentreerumine (süvenemine, mõttetöö), koostöö, teadmiste omandamine ja suhtlemine.

Varem oli igal töötajal oma isiklik tööülesanne ja individuaalne fookus, täna on olukord risti vastupidine: 82% kontoritöötajatest tunneb vajadust teha pidevalt koostööd teistega saavutamaks seatud eesmärke.

Töökohad peaksid olema tsoneeritud ja paigutatud selliselt, et need hõlbustaksid infovahetust, kiirendaksid otsustusprotsesse, parandaksid tööprotsesse ehk looksid tingimused, et inimesed saaksid oma tööd paremini teha.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on Riigi Kinnisvara AS nelja ministeeriumi ühishoone projekti arendamisel ja töökeskkonna planeerimisel lähtunud parimatest praktikatest, kaasaegsetest lahendustest ja kokkuhoiuprintsiibist.

* Allikas: IPD Space Code – Measuring the space performance of buildings